Kuidas hinnata riske ja tootlust ehk "tänavatarkus"

Head lugejad

Juba paar nädalat olen oma instagrami kontol lubanud anda ülevaate, kuidas võiks hinnata investeeringute tegemist ja sellega seoses riskile päriselt mõelda. Samuti, kui suure kogusega portfellist sinna panustad. 

Mis saab minna valesti?

Lihtne näide: Juhul, kui Sinu portfell on ainult Eestis ja kinnisvaras, siis mis on kõige hullem, mis juhtuda saab ja kas selle vastu on võimalik kindlustada? 

1. Lühiperspektiivis on risk loomulikult sõda ja selle vastu kindlustada pole võimalik. Ma siiralt loodan, et sellise olukorraga ei pea me kunagi silmitsi seisma, aga täpselt nii tuleb riske hinnata. 
2. Pikas perspektiivis on risk meie demograafiline olukord ehk üks hetk pole meil enam piisavalt inimesi, kes oleks valmis panustama tööturule ja omakorda võimelised soetama aina kallinevat kinnisvara. Sellega seoses kasvab maksusurve töötavatele inimestele, mida me näeme juba täna iga päev uudistes nagu midagi head enam polekski. Võtame selle enda tegemisi sättides lihtsalt arvesse.
Eluline näide meie pensionisüsteemist: 2002.a loodud pensionisüsteemi algusajal oli meil 5 töötavat inimest 1 pensionäri kohta. Meie palgast 20% läks pensionimakseks, seega pensionäri sissetulek oligi ca 100% tema viimasest sotsmaksuga tasustatud töötasust. Täna oleme jõudnud olukorda, kus meil on ühe pensionäri kohta 2 töötavat inimest ja see arv pidevalt kahaneb...kokkuvõtvalt - need, kes loodavad ainult riigipensionile on suures ohus ja seda kinnitasid ka eile avaldatud statistikaameti andmed, kus ca 48 000 eestlast elab absoluutses vaesuses ja suhtelises vaesuses ca 300 000 eestlast. Need on riskid, mis on peidus ja me ei mõtle sellele enne, kui ongi aeg pensionile jääda...

Kokkuvõtvalt on olemas kõrgem poliitiline- ja demograafiline risk seoses Eestiga. Kõik võib minna aastakümneid ka teisiti ja midagi ei juhtu, aga investeeringuid tehes tuleb nii mõelda. Kui su portfell võib ühe sündmusega õhku lennata, siis tuleb teha hajutamist erinevatesse regioonidesse.

Minu kogemuslugu "tänavatarkuse" analüüsiga?


Hiljuti buumis meie turul LHV võlakiri (maakeeli inimesed tahtsid pangale laenu anda), kuhu otsis paigutamist ca 425 miljonit eurot (lõpuks 35 miljonit ainult sai pangale). Minu jaoks oli see ka hea diil laual ja isegi kaalusin selle märkimist. Kuid siis avastasin, et minu väikse portfelliosaga pole mõtet selle asja otsas tiksuda, see ei kasvataks minu vabaduse teekonda nii kiirelt kui mul on endal võimalus vähendada suurt riski endaga seotud ettevõttes. Võtsin ette aruvutusteekonna.

Kuidas ma hindasin tootlust ja -riski?

Kas tasub panna 1000 € LHV võlakirja ja võtta nii pikalt pangariski (oman sama panga aktsiaid, mis on suuruselt teine positsioon portfellist) ja saada vastu minimaalselt 525 € viie aastaga ja maksimaalselt 1050 € kümne aastaga. See summa ei tundunud sellel hetkel mõistlik otsus. Polnud mõtet suurendada selle ettevõttega seotud riski. 
Aasta alguses tekkis mul ühe enda osaühinguga plaan. Nimelt sai 2015.a kolmekesi üks teenus loodud, kuhu olime aktiivselt panustama jäänud kahekesi. Kolmandale mehele kuulus seega 1/3 "iduettevõttest", milles ta juba ca 5.a mitte midagi ei teinud, aga tema osa väärtus ainult minu hinnangul kasvas. Ilmselgelt me selliseid passiivseid investeeringuid ise ainult leida soovimegi. Samal ajal oli rahavoog- ja klientide arv väga heas kasvus ning küsisin temalt, kui paljuga oleks ta nõus osaluse müüma. Minu õnneks ei soovinud ta peaaegu mitte midagi. Millega ma seda võrdlesin? Okei kohe selgitan, summa mida ta soovis oli 1500 €. Analüüs tootluse ja -riski hindamisel:
1. Soetan osaluse enda kontrollitavas ja aktiivse panusega ettevõttes. Kõlab hästi.

2. Suurendan ühe passiivse osaniku väljaostuga oma võimaliku tootlust tulevikus ja võimalust pakkuda mingi hetk seda aktiivsemale osanikule või isegi investoritele. Veel parem!

3. Isegi, kui minu teenusettevõte ei lenda ja mingi hetk kaotan ajutiselt kliendid või tuleb parem võimalus turule (tuleb mingi Covid 2 ja oleme sunnitud taas kodudes istuma mingid perioodid vms), kas ma ikkagi tahaks siia paigutada vahendeid. Mõistlik oleks!

4. Ostsime osaluse kahasse ja käisime välja 2x750 € ehk selline oli minu panus, mis suurendas ca 16% osalust ettevõttes. Teades rahavoogusid ja kuidas meil on lood püsiklientide ning nende tellimustega ei olnud mul kordagi kahtlust. See on suurepärane investeering, minu vabaduse eesmärkide teekonnal. Tegin lihtsa arvutuse viimase aasta kogutulu ja järgmiste kuude rahavoogude põhjal. Mille tulemusel see 750 € tasuks ennast minimaalselt tagasi maksimaalselt 3 kuuga. WOW!

LHV võlakiri 10.a 10,5% aastase intressiga passiivne paigutus tooks lunastamise perioodi lõpus lisaks spõhiosale juurde kokku 1050 €

Enda OÜ poolpassiivne paigutus (toimetan ka seal, asukohast sõltumata ja väga huvitav valdkond minule) tooks kolme kuuga 750 € või rohkem. Oletame, et see osalus on ka nagu võlakiri (ei hakka siin näites diskonteerimisega tegelema) ja võtame 10.a võimaliku tootluse hetke prognoosi põhjal kasvu arvestamata, siis saaksin selle aja peale kokku 30000 €. 

Nüüd jõuame väga olulise võrdluseni. Kui palju peaks investor panema LHV võlakirja, et saada selline oodatav tootlus - natuke alla 300 000 €, mida saavad lubada vähesed investorid oma portfellist.

Loodetavasti, see mõttekäik aitas mõista riskide ja tootluste hindamist. Võimalusel loo ise väärtust ja nii saad vabaduseni hoopis teiste sammudega.

TREVORI TARKUSED NR. 37

Vähese riskiga suur tootlus - Dhando investor nagu Monish Pabrai ütleks selle peale!
Eelmine
Septembrikuu kokkuvõte - portfell tõmbas natuke hinge ja valmistun pikemaks muutuseks
Järgmine
Oktoobrikuu kokkuvõte - Palju õnne, Trevori blogi 3. aastane!